Konrad Mägi
tunnen elul mõtet olema." Pärast "Jumaliku saare" Capri õitsvate puude, lillede,
kõrgete kaljude, mere ja "jumalikkude kuuvalgete ööde" jäädvustamise meeletut
palangut tabab teda Igaveses Linnas küll halvenev tervis, nii et tekib isegi "idee
Roomas ära surra", ometi seisab järgmises kirjas: "Ja siis tuli mul häkitselt niisugune
mõte, et "siit maalt ma ära üldse ei lähe!"" Pärast võrratut maaliaega Veneetsias tuleb
lõpuks ikkagi oma päriskodust lahkuda. Teel kodumaa poole saab maalimisvajadus
küll rahuldatud Oberstdorfis, kuid paraku: "Missugune kontrast Itaalia ja selle maa
vahel. Siin mälestan veel viimseid päevi Veneezias nagu mõnda fantastilist unenägu."
Pallase kunstiõpilase Karin Lutsu mälestustes: "Konrad Mägi oli lühikest kasvu, kitsa
ovaalse peavormiga. Tal olid hallid, lühikeseks lõigatud juuksed, vähe melanhoolsed
altkulmu vaatavad silmad