EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
eest makstav hind on kõrgem loomasöödaks müüdava kala hinnast. Seega on
ettevõtted majandusloogikale tuginedes huvitatud lossima kala just Eestisse, kus kilu
ja räime kasutatakse inimtoiduks, vastupidiselt näiteks Soome või Rootsiga, kus see
on peamiselt loomasööda valmistamise tooraine. Kuna pelaagiliste liikide
püügikogused on suured, on kala eest makstav hind peamine lossimiste geograafia
mõjutegur.
Kala maaletoomiste teenindamiseks vajalik sadamate infrastruktuur ja tehnovõrk on
lossimiste Eesti sadamatesse tõmbamise toetav tegur. Välisriikide laevade lossimiste
jaoks on vajalik tagada sorteerimismasinate ja kaalude olemasolu. Kuna kala parima
kvaliteedi tagamine algab veest välja võttes, peab kala juba enne sadamasse tulekut
olema maha jahutatud, et võimaldada selle edasine töötlemine kvaliteetseks tooteks.
Kui lõpptoodete seisukohast tekib potentsiaal uutele turgudele laienemiseks