Barokk-kunst
Lõuna-Madalmaade asehaldur ertshertsog Albert tegi mitmel korral Ruben¬sile ettepaneku
asuda Brüsselisse tema õuemaalijaks. Ertshertsog Albertilt oli saabunud ka Rubensi esimene
suurem tel¬limus. 1601. aastal tellis ta Rubensilt kolm altaripilti Santa Croce in Gerusalemme
kiriku Püha Helena kabelile (praegu Grasse'i hospidalis Lõuna-Prantsusmaal), ilmse tahtega
soosida ja tutvustada flaami maalijat. Mantova hertsog, nähes madal-maalases võistlejat ja
mitte tahtes ertshertsogist kuidagi maha jääda, püüdis Rubensit kõigest väest endale hoida
ning tellis kunstnikult kolm altarimaali Santa Trinità jesuiitide kirikule Mantovas. Rubensi
Itaalia-perioodi tippteoseks peetakse maali «Jeesus-lapse kummarda¬mine» (tuntud ka
nimetuse all «öö»). Rubens töötas innukalt, järgides kaas-aegseid tendentse, õppides vanadelt
meist¬ritelt ning täiendades oma maalitehnilisi oskusi. Brüsselist tuli aina kutseid sõita