Fred Jüssi
hakkad neile liginema, siis näib, et nad kaugenevad sust veelgi enam. Ja nüüd see vägev pidulik
pasundamine siinsamas. Ja missugused kajad turbaauke poolkaares ümbritsevalt metsamüürilt!
Need ulatuvad kaugele üle raba ja valguvad laiali ümberkaudsetesse metsadesse. See on nagu
igahommikune rituaal, veel midagi enamat kui lindudesse kodeeritud sund maailmale teada anda, et
mõned mudased turbaaugud koos ei tea kui suure maalarakaga ses metsakolkas kuuluvad nüüd
nendele. Siin pole varasematel aastatel sookurgi kuulda olnud, võib olla on need uusasukad noored
ja neil polegi veel sel kevadel pesa?
MIKROFONIDE OTSAD on veidike ülespoole suunatud. Tõstan aegamööda käe, et nende asendit
pisut parandada, aga seda märkab nähtavasti isaslind, sest tema häälde sugeneb äkitselt kare
ohunoot. Emaslinnu hääl ei muutu. Lindistan ka selle, muutunud värvidega kahekõne. Mõne aja