Ekke Moori tee eneseleidmiseni
Neenule ja
Enekenile see küll ei meeldinud, kui Ekke oli oma otsuse juba teinud. Kodust uuesti lahkudes
rändas ta sisemaa poole, kuid ta polnud hulkur. Juhuslike töödega peatus ta mõned päevad või
koguni nädala kuskil paigas ja aitas pererahvast. Ja nii ta rändas muudkui edasi. Nii jõudiski ta
praost Odja juurde. Ta oli jõukas oma rohkete põldude ja niitudega, häärber piiratud suure
viljapuuaiaga, kus leidub sadu puid ja lugematuid põõsaid. Kuid ta oli pühendunud ainult oma
maalappidele ja aiale. Oma naisele ei pööranud ta tähelepanu. Naisele, kes soovis oma mehelt
pühendumist, soovis et Odja kingiks talle mõne uue riideeseme või ehte. Kuid ei, mehe elu käis
ainult ümber tema maade. Ekke oli see, kes aitas teda meeletult. Kuid ühel päeval peatus
pastoraadi ees auto, millest väljus Ekkele tundmatu daam ja härra. Nad oli praosti poeg ja tema
abikaasa. Odja professorist poeg oli sõitnud vanematele külla selleks, et noomida. Ta tahtis isale