"maalahes" - 1 õppematerjal

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

Suurimaks neist on 56,8 ha suurune segatoiteline Lohja järv. Rannalähedase järve kohta on ta küllalt sügav, maksimaalselt 3,7 m, keskmiselt 2,2 m. Väheliigestatud kaldajoonega Käsmu järve pindala on 43 ha. Heaks 8 näiteks maakerke intensiivsusest Põhja-Eestis on aga soolakaveelised Maalaht ja Ulgulaht Viinistu külast loodes. Veel 19. sajandil veeti Maalahes mõisale noota, millele viitab ka Nootneem järve idaosas, aga praegu ei ulatu veekihi paksus 0,5 meetrinigi. Maalaht ja Ulgulaht on omavahel ja merega ühendatud kitsa veenire ­ jooma (vastavalt Maajooma ja Ulgjooma) kaudu. Nii joomad kui ka järved võivad ajuti kuivada. Teised rannajärved Juminda ja Pärispea poolsaarel on praktiliselt kõik juba kinni kasvanud. Ainult ajuti on vett Lammasjärves ning Angerja loigus Juminda poolsaare põhjatipus