universaalseid vorme nagu ringe ja jooni, mis viitavad seosele iidse ja kaasaegse maailma vahel. Oluline on kohaspetsiifilisus ,,Sahara joon" 1988 Olles paljudes aspektides üdini inglaslik kunstnik, on Long samal ajal rännanud kogu maailmas, alates Lapimaalt kuni Andideni Inimkäe abiga kokku pandud lahtised kivid, luues vastasseisu monoliitse kõrbetaustaga Skul pt uur maai l mas 1980- 1990 Andy Goldsworthy - kuulub maakunstnike hulka, kes tegutsevad galeriidest ja laiatarbeobjektidest eemal Luues põgusaid teoseid linnavälises keskkonnas Teosed on valdavalt õrnad ja kaunid struktuurid, mis on valmistatud käepärastest materjalidest Goldsworthy jälgib oma loomingus minimalistlikku eetikat, mille kohaselt esitatakse materjali selle loomulikul kujul Mõned tema peamistest materjalidest on lehed, kivid, lilled, lumi ja oksaraod, mida ta paigutab ja ühendab
Ta paigutas võrdsete vahedega 1 miil korda 1 km suurusele alale 400 roostevabast terasest piksevarrast. Kohalik haldaja organiseerib grupikülastusi kuni kuuele inimesele. Pileti eest tuleb välja käia 300 dollarit ja selle eest saab ööpäeva jooksul valguse muutumist jälgida. Kõige oodatumat äikemängu piksevarrastes aga ei garanteerita. Andy Goldsworthy kasutas materjalina kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna. Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma
Ta paigutas võrdsete vahedega 1 miil korda 1 km suurusele alale 400 roostevabast terasest piksevarrast. Kohalik haldaja organiseerib grupikülastusi kuni kuuele inimesele. Pileti eest tuleb välja käia 300 dollarit ja selle eest saab ööpäeva jooksul valguse muutumist jälgida. Kõige oodatumat äikemängu piksevarrastes aga ei garanteerita. Andy Goldsworthy kasutas materjalina kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna. Osade maakunstnike suhtumine loodusesse on nii austav, et peale pildistamist viiakse iga kivi ja oksake oma esialgsesse paika tagasi. Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. Robert Smithson sai eekõige tuntuks oma