Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Seega oli ajakirjandus kaotanud võimaluse mõjutada Eesti ühiskonnas toimuvat. Omal
kombel valmistas selline olukord ette pinda järgnenud kommunistlikule diktatuurile.
Haritlane ja ajakirjanik
Jakob Hurt on sõnastanud eestlaste eneseteadvuse jaoks väga olulise mõtte - et oleme
arvult väike rahvas, siis seda suuremad peame olema oma vaimult:
"Ja niisugune suurus ja vägevus, olgu teda kellelgi enam ehk vähem, kui palju tahes,
on igakord hinnalisem kui välimene suurus maakrundile, hingede arvule ja poliitika
väele, niisamuti kui vaimu suurus keha suurusest, mõistus rusikast üle käib. /---/ Õige
au õitseb meil omal maal, õige suurus sigineb üksi sugulaste seas, täielise tulu toome
üksi tööd tehes oma vanemate väljal ja usume meie seda ja elame selle järele, siis
oleme loomuline oks inimese sugu puus..." (Kruus 1939, 76-77)
Ajakirjanikke oli haritlaste hulgas vähe, ometi kujunesid just ajakirjanikud tolleaegse
Eesti ühiskonna eliidiks
annaabi.ee 
