kõik selleks, et oleks võimalikult optimaalne. 7. Millised olid maasuhted ja milline oli maakasutus aastal 1960 1990? Peamiseks põllumajanduslikuksettevõtteks oli kujunenud kolhoos, kelle kasutuses oli kokku 68,8% põllumajandusliku maad. Alates 1960 hakkas aga kolhooside osatähtsus langema ning sovhooside tähtsus tõusid, põhjuseks optimaalse suurusega majandite loomine, selle käigus liideti kokku naaber majandid ning tekkis juurde sovhoose. 8. Millised maakorraldusorganid olid Eesti NSV-s? Maakorralduse Valitsus, Riiklik Ehituse, Maaparanduse Valitsus, lisaks neile olid igas maakonnas osakonnad, kus töötasid antud valdkondade spetsialistid 9. Millel baseerus maa hindamine Eesti NSV-s ja millisel eesmärgil seda läbi viidi? Peeti vajalikuks mullastiku detailuuringuid. Eesmärgiks oli teada, kus millise viljakusega mullad asuvad. Nende mõõtmiste järgi otsustati ka, kus peab mullaviljakust tõstma
Maad tagastati 1940 aasta maareformi eelses koosseisus või sellega võimalikult sarnaselt. Teiseks maareofrmi käigus lahendatavaks küsimuseks on erastamine. Erasamisele kuulub maa, mida ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Erastamisele ei kuulu riigimetsamaa, samuti kaitsealade loodusreservaatide, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa. Kolmas suurem ülesanne on maa andmine munitsipaalomandisse. *Riigi omandisse jäetav maa. 20. Maakorraldusorganid Eestis tänapäeval. (lk 310) ENSV agrotööstuskomitee, mille allüksusen oli tegutsenud Maakorraldusvalitsus, kujundati 1989.a ümber põllumajandusministeeriumiks. Senise Maakorraldusvalitsuse asemele moodustati agg ENSV Valitsuse määrusega 1990.a Eesti Vabariigi Riiklik Maa- amet. Riigi Maa-amet pidi korraldama maafondi uurimist, maa mõõtmist, kaardistamist, kaartide trükkimist, maakasutuse ja maaparanduse planeerimist, maakasutusüiguse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
