Vene aja esimene sajand
oli 25 aastat
Pearahamaksu kehtestamine kutsus Lõuna-Eestis esile vastukahud ehk
pearaharahutused
1783 kuulutas keisrinna Katariina II rüütelkondade kauastele taotlustele
vastu tulles kõik Eesti- ja Liivimaa mõisad pärusmõisadeks- alloodideks
Seni oli riigivõim kasutanud neid läänimõisadena, mille võõrandamiseks
oli vaja suverääni luba
Tallinna ja Riia kubermangust moodustati Riia asehalduskond, kus
kehtestati Vene valitsemiskorraldus
Tallinna kubermangu lisandus uue, viienda maakornna ehk kreisina
Paldiski
Riia kubermangu nüüd üheksast kreisist olid uued Valmiera , Viljandi,
Valga ja Võru
Rüütelkondade eesõigused üldiselt säilisid , kuid Balti kubermangude
aaldikorraldust lähendati Vene omale
Maanõunike kollegium kaotati , validi aadlimarssalid
Kõik kreisikeskused said linnaõidused
1785 kehtestati Vene linnaseadus, mis andis kodanikuõiguse kõigile
vabadele linnaelanikele kes siis valisid linnanõukogu
Raad säilis kohtuasutusena