Kasutada. Settekivim- kivim, mis on tekkinud metmesuguste setete kivistumisel, harilikult kihiline ja võib sis. Kivistisi. Rift- maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe Kurrutamine- Kahe laama kokkupõrge deformeeruib kummagi serve. Kivimid ja setted, mis sellesse tsooni jäävad, surutakse tugevasti kokku- kurrutatakse. Kurdmäestik- mäestik, kus maakoorekihid on geoloogiliste sisejõudude mõjus surutud lainekujulistesse voltidesse: kurd on sisejõudude toimel tekkinud maakoorekihtide lainekujuline käänd. Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega. Murenemine- kivimite purunemine
3. Inimene igapäevaelus 3% · Saastunud mage vesi taastub väga aeglaselt. · Veeaur atmosfääris 6-10 päeva · Jõgede-järvede vesi 16 aastat · Põhjavesi 1400 aastat PÕHJAVESI · Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett. · Mis on : arteesia vesi, mineraalvesi, termaalvesi · Arteesia vesi- surveline põhjavesi, sügaval vettpidavate maakoorekihtide vahel paiknev põhjavesi. · Mineraalvesi- ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. · Termaalvesi- maakoore kuumade kivimikihtide poolt soojendatud põhjavesi. Merevesi.. · Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. · Põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem, kui lõunapoolkeral. Miks?!
o kuni 60 kilomeetri sügavuseni maapinnast.Mõnedel juhtudel võib süvavärina kolle paikneda vahevöös kuni 700 kilomeetri sügavusel.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 8 Kõige tugevamad ja ohtlikumad maavärinad on seotud tektooniliselt ja vulkaaniliselt aktiivsete maakoorelaamade servadega. Eriti just laamade põrkeservadega, kus vastakuti liikuvad ehk nn pusklevad laamad tekitavad maakoorekihtide deformatsioone- kurde, nihkeid ja murranguid. Selliseks tektooniliselt aktiivseks piirkonnaks on Vaikset ookeani ümbritsev kurdmäestike(Andid, Kordiljreerid, Aeluudid) ja saarkatte(Kuriliidid, Jaapan, Filipiinid, Melaneesia) vöönd.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 2.2.Määvärina tegevus Maavärinad on väga erineva tegevusega, alates inimesele tajumatust võbinast kuni täieliku
annaabi.ee 
