km ja noorimate, ookeanide all paiknevate oma 5 km (üle 200 miljoni aasta vanad). Kontinentaalne maakoor koosneb põhiliselt graniidist ja sellele sarnanevatest kivimitest, mis koosnevad suures osas ränist ja alumiiniumist (SIAL), nimetatakse graniidikihiks. Ookeanilinses maakoores on aga kaks põhilist elementi räni ja magneesium (SIMA) pluss raud. See on põhiliselt basalt või periodiit, nimetatakse basaldikihiks, on paljudes kohtades ookeanide all ainuke maakoorekiht. Basaltne ookeaniline maakoor on pidevas ringkäigus, tekib laamade tõukeservadel magma tardumisel ja sulades põrkeserval taas magmaks. Mandrilises maakoores on basaldikiht graniidikihi alla, seda tekib juurde ookeanisüvikute vööndis. Kõige paksem on maakoor kõrgete mäestike all, nagu Himaalaja ja Andid. Ülesanne: tee skeem litosfääri ehituse kohta (graniidikiht, basaldikiht, settekivimid, astenosfäär, vahevöö astenosfääri peal paiknev stabiilne kiht)
6. Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede ökoloogilist seisundit? Too näiteid oma kodukohast. --- 86 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ((Foto: Kooguga Salvkaev Hanikatsi laiul Hiiumaa laidude maastikukaitsealal.)) Põhjavesi on maakoore ülaosas kivimite ja setete poorides pidevalt liikuv ja aeglaselt uuenev vaba vesi. Kogu planeedi mageveest moodustab põhjavesi umbes kolmandiku. Põhjaveekiht on enam-vähem ühesuguse kivimikoostisega maakoorekiht, millest võib saada põhjavett. Meie planeedil on vesi alalises ringluses. Ookeanide ja merede pinnalt aurub pidevalt vett, millest suurem osa langeb peagi sademetena tagasi maa peale. Maismaale jõudvast sademeveest aurub üks osa atmosfääri, osa valgub nõgudesse ja orgudesse, toites niimoodi järvi ja jõgesid, ning osa säilib igilume ja jää kujul mäestikes. Pinnasesse imbunud ja seal teatud sügavusse kogunenud sademe-ja pinnasevesi hakkab sooritama ringkäiku maa sees.
annaabi.ee 
