23.Nimeta vulkaanilise tegevusega kaasnevaid positiivseid nähtusi. Viljakas pinnas, tekib juurde maavarasi, kuumaveeallikate kasutamine. 24.Maavärina mõiste. Kivimikeskkonna elastsne deformatsioon. 25.Maavärina liigid. Vulkaanipursetega kaasnevad. Varingute tagajärjel maaalustes koobastes. Tehismaavärinad- ja lõhkamistööd kaevandustes. Tektoonilised maavärinad. 26.Mis põhjustab tektoonilisi maavärinaid? Maakoore laamde liikumisel tekivad pinged, mis aegajalt kutsuvad esile maakooreblokkide omavaheliseid nihkeid ning vabanevad hiigelenergiad. 27.Nimeta 3 maavärina esinemispiirkonda. Vaikse ookeani tulerõngas, vöönd Himaalaja mäestikust üle Väikse-Aasia poolsaare Vahemere maadesse, laamade kokkupõrkealadel. 28.Mis on maavärina kolle? Hüpotsenter. Asub maa sees, kus maavärin alguse saab. Sügavus 60m-700km. 29.Mis on maavärina epitsenter? Maavärina kese. Kolde kohal olev maapinna koht. 30.Nimeta seismiliste lainete kaks põhiliiki. Pinnalained ja ruumilained. 31
Mudavoolud e lahaavid 4. Tekivad maavärinad Positiivsed: 1. Pinnas on väga viljakas 2. Geisrid ja kuumaveeallikad- odav energia 3. Maavarade teke- kuld, hõbe, vask 4. Maa atmosf ja ookeanide vesi on alguse saanud vulkaanidest Maavärinad Maavärinateks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni Tektoonilised maaväriad- laamade liikumisel tekivad pinged, mis kutsuvad esile maakooreblokkide omavahelisi nihkeid ja vallandavad hiigelenergia Maavärina kolle- asub maa sees, kust maavärin alguse saab. Keskmine 2-20km (700km sügavaaim) Maavärina epitsenter- kolde kohal olev maapinna koht. Seismilised lained- murrangu tekkega kivimitest vabanebvad elastsed pinged levivad koldest eelamle seismiliste laintega Mõõdetakse Richteri skaala abil Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka. Ühikuks on magnituud
annaabi.ee 
