Ajaloo eksami materjal
20. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal.
1629. Altmargi vaherahuga Poola ja Rootsi vahel loovutas Poola kõik Väina jõest põhja pool asuvad alad
Rootsile. 1645. Brömsebro rahuga Taani ja Rootsi vahel, Taani loovutas Saaremaa Rootsile. Põhja-Eestis
4 maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa) moodustasid Eestimaa kubermangu. Lõna-Eestist ja
Põhja-Lätist kujunes Liivimaa kubermang, keskusega Riias. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kubermangu
Pärnu ja Tartu maakoond (need hõlmasid kogu Lõuna-Eesti mandriosa). Saaremaa, kuulus vormiliselt
Liivimaa kubermangu, säilitas aga siiski oma eriseisundi. 1660. Oliva rahuga läks Rootsi alla seni
Kuramaa piiskopkonnale kuulunud Ruhnu saar. Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeim
valitsusametnik oli kuninga enda poolt määratud ja talle vahteult alluv kindralkuberner. Rüütelkonnad:
Eestimaa rüütelkonna kõrvale kujunes 1630-ndatel Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond moodustus Taani