Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
Haritlaste ja talurahva kontakt oli tihe; koolide ja seltside õhutusel
kujunes maa keskkihtide seas lugev ja arutlev publik. Külaharitlaskond innustas
raamatuid lugema, kirjameeste looming oli rahvale arusaadav. Ärkamisaegne
kirjasõna toonitas, et eestlane pole enam ori. Vaba indiviidi õigust ja kohustust nähti
ka omaalgatuslikus sekkumises avalikku ellu "rahva kasu" ja "isamaa" nimel. Kõik
ajalehed organiseerisid endile maal ja linnas korrespondentide võrke, kelleks
enamasti olid maakoolmeistrid. Sageli kirjutas sama kirjamees mitmele ajalehele.
Kirjutamine muutus massiliseks. Haritud inimesi usuti võitvat ebaõigluse ja
ebavõrdsuse ning kujundada ühiskond ümber.
Samaaegselt toimus pööre baltisaksa avalikus arvamuses konservatiivsuse e
alalhoidlikkuse suunas.
Eesti ajakirjandus 19.-20. saj vahetusel
Loengu materjalid: Anu Pallas
Taustaks väike võrdlus lähinaabrite ideedega:
annaabi.ee 
