Haridus Eesti kultuuris
Eesti- ja Liivimaa
rahvakoolid olid 1832. aastal vormiliselt allutatud siseministeeriumile. Koolide eest jäid
vastutavaks kummagi kubermangu luteri usu kiriku konsistoorium ja rüütelkond, kes esitas iga
aasta haridusministeeriumile aruande koolide ja õpilastr arvu kohta ja ülevaate kubermangude
koolioludest.
1840.a. pandi Liivimaal alus uuele rahvakoolide juhtimise süsteemile. Kõik kubermangu
rahvakoolid allutati ülem-maakooliametile, maakondade koolielu juhtisid kreismaakooliametid.
Mõisapiirkonnas kandsid kooliasjade eest hoolt koolivanemad. Vallavolikogud hakkasid otsutava
sõnaga kaasa rääkima koolmeistrite valimisel ja koolide majanduselu juhtimisel.
Kuni ülemaalise koolivõrgu asutamiseni omandas suur hulk noori kirjaoskuse endiselt
koduõpetuse kaudu. Põhja-Eestis rakendati 1822. aastast alates tööle rändõpetajad. Igas
mõisakogukonnas määrati kindlaks koolipidamise paik, kuhu lapsed kogunesid
annaabi.ee 
