Haridus Eesti kultuuris
või kaks kuus usuõpetust või kirikulaule kordamas, mõnel pool ka kooli koorilaulust osa
võtmas.
Kord aastas, kevadel, toimus igas vallakoolis nn. koolikatsumise päev.
Kindlaksmääratud ajal pidid kõik kolm vanusegruppi koolimajja kokku tulema ja
pastorile näitama, kuidas nende usulised teadmised on täienenud. Mõned pastorid
kontrollisid ka lugemisoskust.
Kihelkonnakoolid
1885. aastal Liivimaa Ülem-maakooliamet sulges kihelkonnakoolid, muutis endised
õpetajad köstriteks või nende abideks. Kihelkonnakoolid avati taas kuna tehti
järelandmisi üleminek venekeelsele õpetusele pidi toimuma kolme aasta pärast. Seni
jätkati vanaviisi.
1893. aastal õpetati uute programmide järgi. Põhiaineteks usuõpetus, aritmeetika,
ajalugu, kirikulugu, vene ja eesti keel, geograafia ja laulmine. Kihelkonnakool kui teise
astme rahvakool kaotas pärast ministeeriumikoolide loomist oma juhtiva asendi