Kohalikust omavalitsusest Eesti Vabariigis aastatel 1918-1940
omavalitsuse süsteemi täiustamise ja efektiivsuse tõstmise, vaid poliitilise rivaliteedi kõrvaldamise
soov. Juba esimestel iseseisvusaastatel eesmärgiks seatud oma kohaliku omavalitsuse seadusteni
jõuti alles paarikümne aastaga. 1937. aastal võeti vastu vallaseadus ning 1938. aastal linnaseadus ja
maakonnaseadus. Eelnevalt oli vastu võetud ka uus põhiseadus, mis nägi taas ette kohaliku
omavalitsuse teisel tasandil, kuigi tõsi küll -- vastavalt maakonnaseadusele esmatasandi
delegeeritud esindajatest.
3. Järeldused
1917 1920 mõjutasid kohalike omavalitsuste arengut elanike aktiivne ja valmisolek uuendada
omavalitsussüsteemi. Tuleb siiski tunnistada, et 1920.aasta põhiseadus ei osutunud tegelikkuses
efektiivseks, sest riigivõim oli tasakaalustamata, järelikult ebastabiilne (riigikogus võimutsevad
erakonnad, valitsus, riigivõimu strateegilised plaanid, valitsuskriiside tekitamine ületamine,
valimisteks ettevalmistumine).