8. Mis on üldplaneering, kuidas võib üldplaneeringut koostada? Üldplaneeringuga (ÜP) pannakse paika ühe valla või linna territooriumi arengupõhimõtted määratakse, millisel eemärgil võib erinevaid osasid linnast või vallast kasutada (nt elamuehituseks, äri- või tööstushoonete ehitamiseks, põllumaana), samuti pannakse paika ehitustingimused ning teede ja tänavate asukohad. Üldplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast maakonnaplaneeringust ja selles määratud tehnorajatiste (nt raudteed, maanteed, elektriliinid) asukohtadest, teisalt on ÜP aga ise aluseks detailplaneeringutele ja projekteerimistingimustele , mille põhjal toimub juba konkreetsete ehitiste kavandamine. Üldplaneering koostatakse kogu valla või linna territooriumi või selle osade kohta. Üldplaneeringu võib koostada:mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike
kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks; 12) puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine; 13) üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine. (4) Kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] (41) Maakonnaplaneeringu kehtestamise korral avaliku veekogu ehitisega koormamiseks peab veeseaduse § 225 lõikes 1 sätestatud hoonestusluba vastama selle planeeringu nõuetele. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010]
annaabi.ee 
