Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.
Tüüpilistena on välja kujunenud vanade maakondade linnad: Kuressaare, Haapsalu, Paide,
Rakvere, Viljandi, Võru, isegi Valga. Uute maakondade keskused Põlva, Jõgeva, Rapla on märksa
väiksemad ja vähem arenenud, Kärdla on maakonnalinn ainult nime poolest, tegelikult aga alev. Ida-Viru
maakonna keskus Jõhvi eraldati alles 1991. aastal Kohtla-Järve küljest ja oli algselt hoopis tööstuslinn, kuid
viimasel ajal hakkab Jõhvigi omandama korraliku maakonnalinna jooni.
Maakonnalinnadegi ümber on kujunenud pisikesed linnastud, kuhu tuumiklinna kõrval kuuluvad 2-3
linnalähedast küla.
Monofunktsionaalsed Eesti linnad on valdavas enamikus tööstuslinnad. Neid võib jagada kaheks
alatüübiks suured ning väikesed.
Eesti kohta suured tööstuslinnad on Kohtla-Järve, Narva ja võibolla ka Sillamäe. Nendes on
mitmeid suuri ja olulisi tööstusettevõtteid, kuid nende linnade kultuuriline tähtsus on üsna madal ja
annaabi.ee 
