Spordi ajalugu aastaarvud
Tamme staadion. ESK esimeheks valiti riigisekretär Karl Teras. EOK esimeheks valiti Johan
Laidoner
1935 Peeti Eesti I Talimängud. Peeti Eesti I Raskejõustikumängud. Toimus Eesti Spordi
Keskliidu teine reorganiseerimine
1936 Berliini olümpiamängudel sai maadleja Kristjan Palusalust esimese eestlasena kahekordne
olümpiavõitja. Joakim Puhk sai ROK-i liikmeks. Ilmus A. Antsoni kirjutatud "Berliini
olümpiamängud" - esimene olümpiaraamat Eestis. Rakendati tööle ESK-i erialaõpetajad ja
maakonnainstruktorid. ESK-i juurde asutati Noorte Spordiliit. ESK hakkas saama toetust
riigieelarvest
1937 Tartus Ülikooli Kehalise Kasvatuse Instituudis alustas õpinguid teine lend. MM-võistlustel
laskmises võitis Eesti vabapüssimatshis igavesti rändava Argentiina karika. Ilmus
"Spordibiograafiline Leksikon". Kutsuti ellu sihtasutus "Kehakultuurihoone"
1938 Eestis peeti EM-võistlused jääpurjetamises ja kreeka-rooma maadluses. Korraldati Eesti
Talipäevad. Kadrioru staadion sai betoontribüünid