Eesti ajaloolised institutsioonid
Suur osakaal oli erainitsiatiivil (näit. Hilfsverein)
Üldhoolekande kolleegiumid kubermanguasutused, mis tegelesid hoolekande, meditsiini ja
haridusküsimustega. Esimeheks oli kiberner ja liikmeteks kuberangu seisuslike kohtute esinajad.
Ülesanded: rahvakoolide, hospidalide, haiglate, vaestemajade, hullumajade, lastekodude, töö- ja
parandusmajade asutamine, hoolejanne ja järelvalve.
Kreisiarst- maakonnaarst. Igas kreisis pandi ametisse arst ja kirurg abilisega. Kreisiarst allus
kubermangu tervishoiuvalitsusele a teostas järelvalvet maakonna tervishoiuasutuste üle ning osales
maakonna hoolekandeasutuste, koolera- ja rõugepanemise omiteede tegevuses..
Ülesanded: haigete ravi, rõugepookimised, epideemiate ja taudide vastatste meetmete rakendamine,
arstlikud läbivaatused ning laipade ja isikute kohtumeditsiinilise ekspertiisi teostamine, järelvalve