"maakonnaarhiivides" - 1 õppematerjal

Onomastika, nimekorraldus

Eesti- ja võõrkeelse nime piiritlemine ei ole alati lihtne, kõige rohkem valmistavad probleeme hübriidkeelsed nimed, kus üks osa eesti-, teine võõrkeelne, nt Tõnisson, Võsuberg jms. 1930. aastatel valitsenud käsituses loeti niisugused nimed kahtluseta võõrapärasteks, praegu on nt eestipäraseks loetud nimi Veerberk. 3.3.3 Isikunimekorraldusega tegelevad institutsioonid Perekonnanimede allikateks olevaid dokumente hoitakse Riigiarhiivis, maakonnaarhiivides, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna arhiivis jm (nende dokumentide liike ja säilitamispaiku tutvustab põhjalikult Must 2000). Jooksvad andmed Eesti elanike praeguste nimede kohta leiduvad AS Andmevara poolt hallatavas rahvastikuregistris. Isikunimede uurimise ja korraldamisega on seni tegeldud peamiselt Emakeele Seltsis, Eesti Keele Instituudis ning ülikoolides. Perekonnanimede uurimise kohta leidub põhjalikke ülevaateid viimasel ajal ilmunud kirjanduses (Henno