Miks eestlased kaotasid muistse vabaduse võitluse
Eestil oli ka palju vaenlasi
1208. aastal Saksa ristisõdijad, 1219.aastal Taani ja 1220. aastal Rootsi. Eestlased olid
majanduslikult kurnatud, inimjõu ammendumine, Rootsi tagasilöömine. Eest oli jagatud
mitme riigi vahel. Kuigi seda peeti ekslikuks, sest tormijooksuga võeti Eesti linnuseid kogu
vabadusvõitluse jooksul vaid mõned üksikuid maha. Eestlastel puudus ka ühistegevus,
lagunes sugukondlik ühiskond, mis versus feodaalühikonnaga. Riiki polnud kujunenud,
sidemed maakondae vahel olid nõrgad, iga maakond tegutses omaette. Nii oli vaenlastel kerge
maakondi alistada ühekaupa. Eestlased ei tundnud ega õppinudki tundma mördiga kinnitatud
müüri ladumist. Muistset vabadusvõitlust ei kaotatud linnuste pärast, vaid muudel põhjustel.
Elukutselised sõjamehed olid ka Eestis ainult võimalikud kui maa rahvas on küllalt jõukad, et
neid relvastada ning üleval pidada. Kahjuks jäi Eestil hädavajalikust tasemest napilt puudu.