Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maakollektor" - 5 õppematerjali

maakollektor on ühendatud soojuspumbaga, mis katab täielikult maja küttevajaduse: küttes ruume ja tootes sooja tarbevett.
Keskkonnafüüsika presentatsioon maasoojusenergia kohta
12
ppt

Keskkonnafüüsika presentatsioon maasoojusenergia kohta

iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. Tähiseks on E Ühikuks on SI-süsteemis 1 dzaul Maasoojuspump Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu külmkapp, aga vastupidi. Soojuspumbad võivad suvel töötada ka ruumide jahutajatena. Maasoojuspump koosneb... ...maasoojusvahetist ...soojuspump ...soojuse/jahutuse jaotussüsteem ...soojustus- jahutusaine Maakollektor Maasoojusenergia saadakse kätte pinnasesse paigaldatud plasttorustiku abil. Torustikus ringlevale külmakandjale ülekandunud soojus kogutakse soojuspumbaga kokku. Seal muudetakse selle energiaväärtus kõrgemaks ning kasutatakse ära kütmiseks ja sooja vee saamiseks. Mida niiskem on pinnas ja pikem maakollektor, seda suurem on maasoojusenergia hulk. Avatud energiakaevude süsteem Suurte ja väikeste ehitiste, ühiskondlike hoonete ja

Loodus → Keskkond
12 allalaadimist
GEOTERMAALENERGIA
10
pptx

GEOTERMAALENERGIA

rakendada juba ca. 1 meetri sügavusel maapinnas, maasoojuspumpade abil. Eestis on olemas ressurss madalatemperatuurilise geotermaalse energia kasutamiseks, mis sobib kasutamiseks nii kütteks kui ka jahutamiseks. Samuti kõrgematemperatuurist geotermilist ressurssi hetkel rakendada ei ole võimalik, kuna põhjavee temperatuur ei ületa 16 °C ja puudub info Eesti maakoore süvakihtide soojusenergia kohta. Eestis on kasutusel peamiselt neli erinevat kollektorit: maakollektor, soojuspuurauk, energiavai, energiakaev, veekollektor. Tulevikus võiks Eestis iga elumaja või ühiskondlik hoone kasutada geotermaalenergiat ühe osa kütte või jahutusena. Kasutatud allikad http://geothermal.org.ee/ http://eprints.tktk.ee/1212/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/taastuvad_ener giaallikad_argo.htm https://et.wikipedia.org/wiki/Geotermaalenergia

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Soojuspumbad-alternatiivenergeetika
46
docx

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

....................................................................................................13 MAASOOJUSPUMP................................................................................................................14 Maasoojuspumpade eelised:..................................................................................................14 Maasoojusenergia liigid........................................................................................................15 Maakollektor.....................................................................................................................15 Veekollektor......................................................................................................................15 Energiakaev.......................................................................................................................15 Põhjavesi...................................................................................

Energeetika → Energia ja keskkond
9 allalaadimist
Soojuspumbad
4
doc

Soojuspumbad

Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid kuni nelja kordne. Torustiku ehitamine maasse nõuab suuri investeeringuid, kuid pikemas perspektiivis on maasoojapumba efektiivsus tunduvalt suurem kui õhusoojuspumba puhul, sest maapinna all, kust soojust saadakse, on temperatuur püsiv läbi aasta. Näiteks 100­150 m² suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 400­800 meetri jagu torusid. Mida niiskem on pinnas ja pikem on maakollektor, seda suurem on saadav soojus-energia hulk. Sõltuvalt maja asukohast ning võimalustest kaevatakse maapinda paigaldatav torustik kas horisontaalselt,vertikaalselt või diagonaalselt ca 1 meetri sügavusele, uputatakse puurkaevu või viiakse raskustega veekogusse. Ventilisatsioonisoojuspump Ventilatsioonisoojuspumbas kasutatakse energiaallikana ventilatsioonisüsteemi kaudu välja heidetud siseõhku, mis tavaliselt läheb kasutult atmosfääri.

Tehnika → Tehnikalugu
27 allalaadimist
Küttesüsteemid
28
doc

Küttesüsteemid

võrreldes kokkuhoid kuni neljakordne. (Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 5) Torustiku ehitamine maasse nõuab suuri investeeringuid, kuid pikemas perspektiivis on maasoojapumba efektiivsus tunduvalt suurem kui õhusoojuspumba puhul, sest maapinna all, kust soojust saadakse, on temperatuur püsiv läbi aasta. Näiteks 100­150 m² suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 400­800 meetri jagu torusid. Mida niiskem on pinnas ja pikem on maakollektor, seda suurem on saadav soojus-energia hulk. Sõltuvalt maja asukohast ning võimalustest kaevatakse maapinda paigaldatav torustik kas horisontaalselt,vertikaalselt või diagonaalselt ca 1 meetri sügavusele, uputatakse puurkaevu või viiakse raskustega veekogusse. (Energiasäästu portaal. Soojuspumbad 6) 14 1.6.3 Ventilisatsioonisoojuspump

Kategooriata → Uurimistöö
102 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun