München on Saksamaa Baieri liidumaa pealinn, mis asub Isari jõe ääres Alpide mäestikust põhjapool. Linna asukoht Müncheni alad olid asustatud juba Rooma riigi aegadel, kaardile jõudis linna nimi siiski alles 8. sajandil tänubenediktiini munkadel e, kes märkisid kaartidele "moniker Munichen", mis tõlkes võiks tähendada munkade asukohta. Linna ametlikuks asutamisajaks peetakse aastat 1158, mil Augsburgi maakogul määrati asula Heinrich Lõvi valitsemise alla. Rahvaarv Rahvastiku Müncheni - 1517868 inimesed (31. oktoober 2015) [1]. Seega on suurim linn Bavaria ja kolmas pärast Berliini ja Hamburgi, Saksamaa linna Kliima München on kontinentaalse kliimaga, mida mõjutab tugevalt Alpide mäestiku lähedus. Linna kõrgus merepinnast ja lähedus mägedele tingivad suure sademete hulga. Tormid saabuvad sageli ootamatult ning on tugevad
Eestimaa kubermang - 3, eestimaa suurmaapidajad (baltisakslased, mõisnikud) 16, 16 väiketalupidajat, 10 linlast (linnavolikogude esindajad, 5 Tlnast, ülejäänud mujalt linnadest), 5 vaimuliku seisuse esindajat (luterlikud pastorid). Eestlasi oli nende hulgas kokku 18. eestimaa rüütelkonnal õnnestus kõik endale vajalikud otsused läbi suruda. Esimene otsus oli see, et tuleb paluda saksa keisrilt toetust eestimaa lahtiühendamiseks venemaa küljest. Teiseks valiti sel maakogul esindajad Riias toimuvale Maanõukogule (Landesrat). Koemets. Ka Riias toimuv Maakogu talitas samamoodi kui Eestimaa kubermang. Landesrat esindas nii eestimaa kui liivimaa kubermangu, Lääne-Eesti saari ning Riia linna. 12.04 Maanõukogus olid esindatud 58 baltisakslast, 13 eestlast ja 11 lätlast. Maanõukogu pöödrus jälle saksa keisri poole, tänades teda eesti- ja liivimaa ,,vabastamise" eest ning palus, et saksamaa jätkaks
annaabi.ee 
