LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS
lõngu värvida pesumasinas.
Rahvustikandite tehnika on väga mitmekesine: taimornamente tikiti kirja järgi,
kasutades mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid. Lihtsamaid tikandeid oskas iga naine,
keerukaimaid tegid käsitööspetsialistid, kellelt siis vajalikke tekstiile telliti. Kapitalismi
arenguga kujuneb ümber koos rahvakultuuriga ümber ka rahvakunst. 19. sajandi teisel poolel
olid peamiseks uute nähtuste kandjateks linnad ja alevid. Linna ja maakoduses miljöös
kandusid mustrid sajandeid edasi tikitud mustrirättide (märkrättide) vahendusel, sest kallid
kavandid, joonised, raamatud ja mustrilehed jöid sageli laiemale rahvahulgale
kärresaamatuks. Pealegi oli konkreetsemate näidete varal lihtsam omandada moetikandite
värvikäsitlust ja tehnilisi võtteid. Märkrättide ilmumine ja levik on kulgenud käsikäes
mustriraamatutega ning nendegi paljundamises oli esikohal käsitöötehnika kõrge tasemega
Saksamaa
annaabi.ee 
