kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: Piltlikult võib maaturismi võrrelda maakoduga, mis pakub varju erinevatele turismiliikidele. Maaturismi määratletakse ka kui mitte- linnalikku turismi. Massiturism Massiturism on: Suurte inimgruppide reisimine ühistel eesmärkidel. Reisimotiivideks olid: Ostuturism (odavad kaubad). Vahelduse vajadus Aktiivne puhkus. Rannaturism Nende komponentide koosmõjul tekkis massiturism! Massiturismi sihtkohti mõjutavad: Hinnatase riigis. Turvalisus. Kuulsad inimesed.
(Viires 1998). Ajavahemikku 1970. aastatest 1980. aastate keskpaigani ehk nn stagnatsiooniaega iseloomustas senisest aktiivsem venestamine ja tsentraliseerimine ning olmepingete süvenemine. Maal ühendati väikesi kolhoose suuremateks, paljud külad jäid ääremaale ning hääbusid. Seda hoogustas ka väikeste maakoolide, raamatukogude ja kultuurimajade sulgemine. Paljud linlased lõid tugeva emotsionaalse sideme oma maakoduga, senisest rohkem hakati argikeskkonnas väärtustama ajaloo-, kunsti- ja looduspärandit, elustus rahvusromantika. Väga populaarseks muutus pärimuskultuuriga tegelemine, eriti koorilaul ja rahvatants, samuti hakati taas hindama käsitööd. Olukorras, kus poliitiline avalikkus puudus, väljendati oma hoiakuid privaatses, sõpruskondadena toimivas kultuurisuhtluses. Samalaadne roll eestikeelsel meedial, eriti kultuuriväljaannetel. Arhidektuuri hakati väärtustama rahvusliku ehitus- ja
annaabi.ee 
