Millise sisuga leping sõlmitakse Millises vormis leping sõlmitakse Näide: Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark arutleb oma portaalis Adaur.ee selle üle, kes peaks siis ikkagi maksma maakleritasu - kas üürileandja kui teenuse tellija või üürnik kui teenuse kasutaja? Toompark jääb seisukohale, et kui üürileandja annab korterit üürile ja leiab endale selles töös appi maakleri, siis peab vahendustasu maksma üürileandja kui maakleriteenuse tellija. Viidates Võlaõigusseaduse § 658 lõikele 1, mille alusel peab maakleritasu maksma käsundi tellija. Samas möönab Toompark, et tegelik praktika on sageli teistsugune – maakler küsib maakleritasu üürnikult. Siit tekkib küsimus, kas maakleril on õigus vahendustasu üürnikult küsida? Räägib ju võlaõigusseadus teist keelt. Võlaõigusseaduse puhul kehtib dispositiivsuse põhimõte ehk kolmnurgas üürileandja-
181 – kinnisvaraobjekti korrashoiukulude jagamine kasutajate vahel; arvete ja makseteatiste vormistamine ning edastamine; 182 – laekumiste jälgimine ja arvestuse pidamine võlgnevuse üle (inkassoteenus); 183 – raamatupidamise korraldamine; 184 – majandustegevuse perioodide ja aastakava koostamine; riiklike aruannete koostamine ja esitamine; 185 – omaniku juriidiline nõustamine; 186 – omaniku tehniline nõustamine; 187 – vara hindamise korraldamine; 188 – maakleriteenuse osutamine; 189 – muud tegevused kinnisvaraobjekti finantsarvestuse tagamiseks. 190 – Muud kinnisvara haldamisega kaasnevad korralduslikud tegevused - kas objekti eripärast, aga ka omaniku või kasutajate soovidest tulenevalt peab kinnisvarahaldur osutama sellist (kompleks) teenust, mille osutamiseks on tal piisav pädevus/kompetentsus ning osutatav teenus pole vastuolus ei õigusaktide, siduvate lepingukohustuste ja/või halduri kutse- eetikaga. 5.2
annaabi.ee 
