mõistetakse peegeldunud kiirguse P ja pinnale langenud summaarse kiirguse Q suhet: A =P/Q efektiivne kiirgus - Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseks Eef = EM -EA , kus EM on maakiirgus, EA atmosfäärikiirgus, pikalainelise kiirguse neeldumiskoefitsient Kiirgusbalanss - Aluspinnale juurdetulnud ja äraläinud kõigi kiirgusvoogude vahet nimetatakse aluspinna (maapinna, merepinna, jääpinna jne) kiirgusbilansiks R: R = S´ + D - P - Eef 10. Ühikud ja möisted: troposfäär - On Maale kõige lähem atmosfääri kiht, sisaldab kõige suurema osa atmosfääri massist
Kiirgusvoog, kiirgusvootihedus, intensiivsus 17. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused talvel? 18. millised on summaarse kiirguse territoriaalse jaotuse olulisemad seaduspärasused suvel? 19. mis on albeedo? Iseloomustab pinna peegeldumisvõimet –arv, mis näitab, kui suure osa moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale langenud kiirgusvoost. 20. mida iseloomustab maakiirgus? Kiirgus, mida kiirgab Maa 21. mida nimetatakse atmosfäärikiirguseks? Kiirgus, mida kiirgab atmosfäär maailmaruumi tagasi. 22. millised on pikalainelise kiirguse neeldumise olulisemad iseärasused atmosfääris? Atmosfääri põhilised gaasid (lämmastik, hapnik, argoon ) neelavad pikalainelist kiirgust suhteliselt vähe, kiirgust neelavad veeaur ja süsihappegaas. Veeaur neelab tugevalt kiirgust lainepikkuse vahemikus 6-8,5 mikromeetrit.
Pilet. Nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuul. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Maapinnale langevad päikese otsekiirgus; hajukiirgus; atmosfääri vastukiirgus ning maapinnalt lahkuvad aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus; maakiirgus; tagasipeegeldunud pikaajaline atmosfäärikiirgus. Kiirgusbilanss sõltub asukohast, ilmast, aastaajast, aluspinnast jt teguritest. Päeval on tavaliselt positiivne, u 1h enne päikeseloojangut muutub negatiivseks ja ca 1h peale tõusu positiivseks. Aastane bilanss on meil positiivne. Tuul - tuul tekib õhurõhu vahest erinevates kohtades. Õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu suunast madalama rõhu poole. Tuuleks nimetatakse atmosfääris kulgevaid õhuvoole.
on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline atmosfäärikiirgus (Kiirgusebilanss B = S´ + D + EA RK Em RA || B kiirgusbilanss maapinnal, S´- päikese otsekiirgus maapinnale, D päikese hajukiirgus maapinnale, Ea atmosfääri vastukiirgus, Rk tagasipeegeldunud lühilaineline atmosfääri kiirgus, Em maakiirgus (maapinna soojuskiirgus), Ra tagasipeegeldunud pikalaineline atmosääri kiirgus.) Tuule elementideks on tema suund ja kiirus
Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa efekt kiirgus-Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud atm- avaldub atmosf maakiirguse ja atmosf kiirguse näol. moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub Atmosf kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi langenud kiirgusvoost. Sõltub aluspinna isel (paljas maa, maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri nim atmosf vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks
lainepikkuse korrutis absoluutse temperatuuriga konstantne. Matemaatiliselt väljendades max * T = 2 0,2886 const. (max on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkus ja 0,2886 on konstandi arvväärtus). Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. 8) Tegevpinna efektiivne kiirgus Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga aga suur. Tegevkiht kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va. tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust (maa-, lume- ja veepind) ja selle omadustest, nagu konarlus, värvus, niiskus vm; teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. Nii tungib
) saadab Maa atmosfääri. Absoluutselt must keha Stefan Boltzmanni seadus selle kiirguse võime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. R = x T4. Neeldumiskoefitsent E = x T4 . Kiirgusvõime maksimum Wieni seadus see sõltub absoluutsest temperatuurist (ta on sellega pöördvõrdeline) T max = b 290 x 10 3 K. Esimene atmosfääri aken - lainepikkuste vahemik, mille kaudu pikalaineline kiirgus pääseb atmosfäärist läbi. Em - Maakiirgus EA - OTSI MÕISTE neeldumiskoefitsent? Efektiivne kiirgus Eef , väljasaadetava ja tagasituleva kiirguse vahe. Em - EA. Kiirgusbilanss võtab kokku kõik kiirgusevood, mille kaudu energia vahetus toimub. Koosneb positiivsetest (saame energiat juurde) ja negatiivsetest liikmetest (anname energiat ära). B = S' + D + EA. - Rk - Em (1-)EA. Kiirgusbilanss muutub kogu ööpäeva jooksul. Kiirgusbilanss ei ole konstantne suurus vaid muutub ööpäeva jooksul. Kiirgusbilansi komponente on 6
annaabi.ee 
