Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal
aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks
võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks.
Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna
juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu
inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud).
Kooliõpetus pärast Liivisõda
Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal
kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat
paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema-
targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama
tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest.
Talurahva hariduslik olukord oli nõrk
annaabi.ee 
