Spordi ajalugu aastaarvud
Taas alustati Eesti parima
sportlase valimist. Esimeseks valituks osutus kergejõustiklane Feliks Pirts. Suleti Tallinna
Kehakultuuritehnikum. Kehakultuurikaadrit hakati ette valmistama Tallinna Pedagoogilises
Instituudis. Avati "Kalevi" Keskstaadion Tallinnas. Avati Tartu Riikliku Ülikooli staadion.
Moodustati Eesti NSV Koolide Kehakultuurikollektiivide Koondis "Noorus". Lakewoodis
toimusid I Eesti Mängud USA-s
1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks
spordiühinguks "Jõud". NSVL alustati rahvaste spartakiaadide korraldamist, Eesti sai VI koha.
TRÜ-s avati aspirantuur kehakultuuri alal. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teeneliseks
treeneriks Edgar Puusepp
1957 Eesti NSV-s hakati korraldama kehakultuurialaseid teaduskonverentse. Toimus esimene
sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus kergejõustikus. Esimese naissportlasena valiti Eesti
parimaks sportlaseks Ulvi Voog-Indrikson. Austraalias ilmus esimese Välis-Eesti