riiklikku kui rahvusvahelist toetust. ,,Igaühe õigused" (Everyman right's) on spetsiaalne regulatsioonide komplekt, mis põhineb kultuurilistel väärtustel, mis võimaldavad vaba sissepääsu Soome loodusesse. Maakasutuse mustri uurimine näitab kolme näitajat, millel on erinevad koostoimed: 1. Looduskaitse on kõige all ning see on ,,ühiskondlikult kasutatav toode", mis toetab teisi kergeid maakasutusviise, kuid seab rasketele piirangud; 2. Rekreatsioon koos turismiga seotud maakasutustega omab nii sotsiaalset kui ka majanduslikku tähtsust; 3. Rasketel maakasutusviisidel on palju negatiivseid mõjusid teisele maakasutusviisidele , kuid nad on majanduslikult tähtsad, eriti kohalike kogukondade seas. Sellest perspektiivist vaadatuna, on metsandusel kõrgelt negatiivne mõju teistele hinnatud
maailmaturule, mis enne globaliseerumist võimalik polnud. Kuid globaliseerumine pole ainus metsatustumise põhjus, sest seda on esinenud ka isoleeritud ühiskondades, millel puudub side välismaailmaga. Metsatustamist soodustab ühiskonna majanduse ülesehitus. Paljusid metsa olulisi funktsioone, näiteks hapniku tootmist ja süsiniku sidumist, samuti bioloogilist mitmekesisust, ei saa müüa, mistõttu nende majanduslik väärtus puudub. Metsa kasvatamine on üks kõige vähemintensiivsemaid maakasutusviise ja selle tulukus on enamasti madalam kui põllumajanduslikul kasutusel. Samas on metsamaa sageli kõrgemalt maksustatud kui põllumaa, näiteks Eestis on metsamaa maksumäär kuni neli korda kõrgem põllumaa maksumäärast. Seetõttu on metsaomanikel majanduslikult kasulik mets maha raiuda ja müüa ning selle asemele rajada midagi muud, mida saaks turustada. Asjatundjad ei ole ühel meelel selles, mil määral vaesus metsatustamist soodustab. Ühest
annaabi.ee 
