Maakorraldus
Talurahva ühinemine kolhoosidesse jätku 1948.a, kuid samuti aeglaselt. Murranguliseks
sai 1949.a, vabariigis oli 455 kolhoosi, kuhu oli ühinenud 7770 majandit. Massiline
kolhooside moodustamine algas 1949.a märtsi lõpus. Selle vallandas hirm, mille oli
põhjustanud Siberisse küüditamine. Kollektiviseerimise tulemusena koondus põhiosa
põllumajanduskõlvikutest kolhooside maafondi. Ühel ajal kolhooside rajamisega
moodustati ka uusi sovhoose.
Tekkinud kolhooside maakasutustel oli palju puudusi. Neid iseloomustas killustatus,
maade kiildumine teise majandi maadesse, üleribasus ja kaudmaasus. Paljude kolhooside
ja sovhooside maad koosnesid 10-25 elradi paiknevast ebakorrapärase kujuga maatükist.
Põllu-ja heinmaad olid veel rohkem killustatud ning seetõttu vajati majandite
korraldamist.
Maakorraldustööd. Maakorraldusel oli tekkinud kolhooside maakasutuste korrastamisel
oluline tähtsus. Esimeseks maakorralduslikuks abinõuks oli nn piiride kättenäitamine,
annaabi.ee 
