Kontroll ja Vabadus
Keskkonnadeterminismi teooria oli kaua populaarne, kuid 1960. aastatel hakati inimgeograafiale
teaduslikult lähenema. Inimkäitumisele hakati otsima universaalseid põhjendusi ja seaduseid.
Inimese vaba valiku võimalikkus tuli taas päevakorda ning inimesed lakkasid olemast vaid
punktid kaardil.
Eeldati, et kõik inimesed lähtuvad oma käitumises ühesugustest üldistest seadustest. Seda üldist
seaduspärastust hakatigi otsima. Tulemusteks olid Christalleri paigutushierarhia mudel, Alonso
maakasutusmudel ja Weberi tööstushoonete paigutumise mudel. Seega üritasid tolle ajastu
inimgeograafid selgitada, mingist seaduspärasusest lähtuvalt, ruumijaotust inimeste vahel.
Lisaks eelpool mainitud mudelitele tekkis ka nn. gravitatsioonimudel. See mudel kogus suurt
populaarsust. Inimgeograafid kasutasid gravitatsioonimudelit kahe või enama keskuse
liikuvusmustrite seletamiseks. Mudeli järgi saame hinnanguliselt määrata kahe regiooni
ruumilise suhtluse hulga matemaatiliselt.
annaabi.ee 
