GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- või maavarade haldamisel
negatiivsete faktorite mõju metsale ning leviku ulatust. Näiteks Brasiilias ühes piirkonnas
kasutati Landsat MSS ja TM satelliitide pilte, et määrata 30 000 km2 alal metsade hävimise
pindalasid. Avastati, et vahemikus 1980 kuni 1986 oli hävinud 3168 km2 metsa, mis tähendab,
et aastas hävis 528 km2 metsa. Varasematel aastatel olid need numbrid palju väiksemad. GISi
on kasutatud ka, et määrata muutusi maakasutuses. 1979 kuni 1984 viidi läbi inventuur
Nepalis maakasutuse uurimiseks. Maakasutusinfo digitaliseeriti kasutades 1:50 000
mõõtkavaga topograafilisi kaarte aastast 1950 ja 1980, et võrrelda muutusi maakasutuses.
GISis arvutati iga maatüki pindala ja kaks kihti lahutati. 30-aastaga oli metsade pindala
vähenenud 50% ning nende asemel olid võsastunud põllud või põllumajanduslikus kasutuses
olevad maad (McKendry et al., 1991).
Üks väga oluline ressursi hindamise osa on biofüüsikaliste ja klimaatiliste faktorite sobivus
metsa uuendamisel