Tõnu Õnnepalu "Mandala"
põgusalt. Lugu algab ühe laudakassi sünniga ning lõpeb kui kass on juba auväärses
raugaeas. Kuigi algselt tundub, et kassid on ühtlasi terve loo peategelased, selgub
siiski, et neil on pigem kõrvaline kuid siiski asendamatu roll.
Teose pealkirjal "Mandalal" on väga müstiline kõla. Tähenduselt on see
maailma sümboolne projektsioon, mis on üle kantud geomeetrilisse mudelisse. Esiti ei
suuda seda sõna tavaliste maakasside ja lihtsa maaeluga kuidagi seostada, kuid see
tekitab romaani suhtes ootusi ning põnevust eelseisva ees. Teose keskosa lõpus ka üks
liivamandala tehakse. Liivamandala on keeruline kunstiteos, mille igal detailil on
sümboolne tähendus. Mandala tehakse värvilisest liivast ja pärast valmimist pühitakse
see kokku, rõhutades sellega kõigi asjade püsitust, üht olulisimat arusaama budismis:
kõigel, millel on algus, on ka lõpp. Romaani süvenedes saab aina selgemaks, miks on
annaabi.ee 
