Goethe - Noore Wertheri kannatused
silmitsesin jalalt kuni harjani kõrgeid, tihedate puudega kaetud mägesid, vaheldusrikkalt
käänulisi orge meeldivaimate metsade varjus ja tasast oja sahiseva roostikuga kallaste vahel,
peegeldamas ehmelisi pilvi, mida mahe õhutuul taeva all hõljutas, kui siis kuulsin linde enda
ümber metsa elustamas ja kui punava eha taustal surus musttuhat sääske ning päikese viimane
värelev pilk virgutas sumiseva putuka rohust lendu, sirin ning sagin ümberringi juhtis mu
tähelepanu maakamarale ja samblik, mis mu karmilt kaljult oma toidust nõutab, ning liivatee,
mis lahjal põndakul ta nõlvu lillatab, mu silmad avasid looduse püha elujõu nägemiseks, -
kuidas ma kõik need muljed oma sooja südamesse ahmisin ja ennast selles ülevoolavas
külluses ülendatuna tundsin ning otsatu maailma oivalised vormid mu hinges kõikeelustavalt
voogasid! Mind ümbritsesid määratud mäed, mu ees haigutasid kuristikud, liustikuojad
annaabi.ee 
