ootamatult isegi sel juhul, kui kuulsime kära ja nägime tulede süttimist, sealhulgas põlevate mõisate kumasidki. Igastahes peale oma märguande süütamist tungisd nad korraga Harjus sakslaste kallale. Halastamatult löödi maha neitsid, naised, sulased ja teeniatüdrukud, aadlikud ja mitteaadlikud kõik saksa verd inimesed kes kätte saadi.Olin üks pääsenuist. Ülestõusnute vägi läks edasi Tallinna piirama.Kuna Taani piiskop ei suutnud maakaitseks midagi ette võtta pöördusime abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreuleben viibis sel ajal küll vägedega Pihkvas, kuid pöördus otsekohe tagsi ning kutsus eestlaste kuningad, kelle nad olid endiseast peale tapatalge välja valinud, Paide linnusesse selgitusi andma. Ordumeister lükkas eestlaste allumistingimused tagasi ja lasi eesti väepealikud vangistada. Selle tulemusel tekkis võitlus mille käigus kõik eesti saadikud tapeti.
Orduvennad allusid meistrile, kuid meister pidi kuulama nende nõud. Liivimaa orduterritooriumi valitsesid ordukäsknikud: komtuurid ja foogtid. Keskne haldusüksus ordul oli komtuurkond. Komtuur valitses linnuse üle. Foogt oli ametnik, kellele oli delegeeritud ilmalik võim mingis piirkonnas. Hiljem ei tehtud enam vahet komtuuril ja foogtil. Käsknike seas kujunes välja hierarhia: juhataja; maamarssal; komtuur; foogt. Likvideerimine: 1558. aastal puhkes Liivi sõda ning ordu polnud enam maakaitseks võimeline. Ordu andis end 1559. aastal Poola kuninga Sigismund II Augusti kaitse alla. Pärast seda, kui Põhja-Eesti orduvaldused olid end 1561. aastal andnud Rootsi võimu alla, ordumeister Gotthard Kettler alistas end Poola kuningale. 1561. aastal liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga. 1562. aastal likvideeriti orduharu lõplikult. Taani valdused - Taanlased vallutasid ja ristisid 1219. ja 1220. aastatel Põhja-Eesti
annaabi.ee 
