Eesti keskaeg
kirikukihelkonda.
Maakabelid- Kirik võis asuda liiga kaugel kihelkonnas ning seetõttu vasallid
hakkasid rajama kabeleid, kus teenis vikaar (vaimulik õpetaja). Kabeleid sageli
ehitati teede äärde või linnamüüride taha. Osa maakabeleid oli rajatud piiskopi loata
ja kirikuvõimud püüdsid sellist isetegevust takistada või sundida oma ehitisi
lammutama. Piiskopi loal maakabel võis saada kogudusekiriku õigused. Kui
kihelkonna kiriku sissetulek vähenes maakabeli tõttu siis tuli kirikhärrale maksta
hüvitist.
Kloostrid- Kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja muude hoonete kompleks,
kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige
efektiivsemat ja kristluses sobivat eluviisi.
Kirikuelu linnades- Pühapäeviti linnarahvas käis kirikus kuulamas jutlust. Kiriklikult
tähistati aasta tähtsamaid pühi piduliku liturgiaga, mõned pühal korraldati ka usuline
rongkäik ehk protsessioon
annaabi.ee 
