üheks suureks süsteemiks. Kui 2006. aastani oli Eesti elektrivõrk ühendatud ainult Läti ja Venemaa elektrivõrguga, siis alates 2006. aasta novembrist on Eestil välisühendus Põhjamaadega läbi Estlinki merekaabli, mis ehitati Soome ja Eesti vahele. Merekaabli ülekandevõimsus on 350 MW, alalisvoolu pingega +/- 150 kV. Kaabli kogupikkus on 210 (2 korda 105) km, sealhulgas 148 km merekaablit ja 62 km maakaablit. Mida suurem on pinge, seda rohkem saab elektrit edasi viia. Elektrivõrk sarnaneb teedevõrguga. Linnade vahel on laiad kaherealised ja kiirelt sõidetavad maanteed, kus liiguvad bussid ja suured kaubaautod, mis liigutavad korraga suure hulga inimesi või kaupu ühest linnast teise. Linnades on väiksemad teed ja liiklus on aeglasem, mida mööda sõidavad linnaliini bussid ja väikekaubikud, et inimesed ja kaup sihtkohale lähemale toimetada. Lisaks
olla ka 0,5m. Juba planeerida tuleb kaabel püsivasse ja tuvalisse kohta. Peab arvestama ehituskäigus, maa ehitus, looduslikud takistused, maa muu kasutamine, kaevu-ja mud tööd tulevikus ja looduslik maa liikumine. Alati tuleb selgitada, milliseid muid juhtmeid või ehitusi saaks panna samasse kanalisse (dreeni). Nii odavnevad kallid kaevetööd ja välditakse korduvaid kaevetöid, mis on asulates, linnades eriti tülikad. Maakaablit võib julgelt panna 2-3km na eriti maale põldudele ja teeäärtele. Paigaldades tasub vaeva näha jätkude arvu vähendamiseks. Kaablipaigaldamisel (katmisel mullaga) võib kaablitele mõjuda suuri koormusi. Neid tekib näiteks kaabli etteandjast, väikesest painderaadjusest, adravibratsioonist ja kaabli takerdumisest. Seda peab arvestama kaabli masinavalikul. Tihti on atramine asulatas võimatu, sest siin seal on maa all muid kaableid.
annaabi.ee 
