E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
pealtnäha lõbus ja õnnelik. Vaatame, kuidas see võis sündida.
Terve eestlaste maa seisis sel ajal mitmete valitsejate all. Harju- ja Virumaa kuulasid
Taani kuningate sõna, või õigemini öelda ei kuulanud kellegi sõna, sest sealsed mõisnikud
tegid, mis ise tahtsid; Läänemaal valitses Lihula piiskop, Tartu-
126
maal Tartu piiskop; Saaremaa oli Saksa ordu ja sealse piiskopi vahel ära jaotatud; kõik
muud endiste vabade eestlaste maajaod olid Saksa rüütliordu omad. Nimetatud isandad
lasksid oma maid osalt ise harida, osalt andsid nad maa ja selle peal elavad talupojad oma
vasallide või alamate kätte, kes enamasti rüütli-, harva saksa kodanikuseisusest olid.
Nendest ordu ja piiskoppide vasallidest on pärastine Eesti-, Liivi- ja Kuramaa mõisnikuseisus
välja kasvanud.
Eestlased ei olnud XIV aastasaja hakatusel Saksa ordu ja piiskoppide maadel nime
poolest veel kõik täied pärisorjad