Millest tulenes keskaegse Vana-Liivimaa sisepoliitiline ebastabiilsus?
selleks, et rahval oleks hea ja kõlbulik elada.
Ka ühe piirkonna linna ja maa vahelised suhted ei olnud kooskõlas. Näiteks
võisid talupojad maaisandate eest linnamüüride vahele põgeneda ja kui nad olid
suutnud ennast seal varjata üks aasta ja üks päev, oli talupoeg vaba. Kui aga
maaisand avastas oma talupoja linnast, ei olnud tal õigust teda linnamüüride vahel
karistada ega tappa. Talupoja seisukohalt vaadates oli selline seadus kindlasti hea,
kuid maaisadad sellega rahul ei olnud. See andis nende talupoegadele ja
töötegijatele võimaluse vabaks saada ja mitte kellelegi enam kuuluda, see andis
neile lootust olla ja jääda vabaks. Üsna mitmed maaisandad sattusid linnaga ka
pahuksisse, kui leidsid oma talupoja linnamüüride vahelt, ning karistasid neid. Linnal
olid aga oma reeglid ja kes neid reegleid rikkus, seda karistati.
Kui 16. Sajandil jõudis Vana-Liivimaale reformatsioon, valitses killustatud riigis
segadus