"maaintelligents" - 1 õppematerjal

EESTI KÜLARAHVAS 17.-19. SAJANDIL

See väljendus nii uut tüüpi elumajade ehitamises (mõisa eeskujul nimetati neid esinduslikke elamuid "häärberiteks"). Koos sellega püüti jäljendada mõisnike elustiili ka eluruumide sisustamises, rõivastuses, söökides, käitumises ja muudes eraelu aspektides (Pärdi 2008). 3.3. Koolihariduse levik Küla koolmeistrid olid alates 17. sajandi lõpust nii laste kui täiskasvanute õpetajad, küla vaimsuse kujundajad , rahvakooliõpetajatest kujunes 19. sajandiks noor maaintelligents, kellest said rahvusliikumise juhid, seltsielu organiseerijad, eesti kirjanduse ja ajakirjanduse levitajad ning raamatukogude asutajad. (Karilatsi aeg 2010) Õpetajad olid maa soolaks, sest Lääne- või ka Kesk-Euroopa enam diferentseeritud ja kõrgharitlaste poolt suunatud kultuurielus ei olnud ühel lihtsal maakooliõpetajal seda tähtsust ja vaimset rolli, mis tal oli ­ ehkki kiiresti muutuvas ­ Eesti talupojaühiskonnas. Eesti maakooliõpetaja suutis oma