Eesti II maailmasõjas ja kordamisküsimused
Liiduga (maailma
suurim armee 1940) hakkasid leidma võimalusi rahvusvaheliseks konfliktiks.
24.märtsil 1933 kuulutas Maailma juudikongress Saksa riigile sõja. Sellele järgnesid
saksa elanikkonna vastased pogrommid ja mõrvad I maailmasõja järgsetele Ida-
Euroopa riikidele kuuluvates saksa aladel nt. Tšehhis ja Poolas. Lisaks Saksa
diplomaatilise korpuse vastu suunatud mõrvad juudipäritolu terroristide poolt.
N.Liidu ja kommunistide ettevalmistus maailmavallutuseks (maailmarevolutsioon)
oli alanud juba peale kodusõda 1920ndatest a. alates, valmistudes järk-järgult
maailmasõjaks ajal kui muu maailm relvi hävitas lootes nii sõjad maailmas lõpetada.
(1920ndate patsifismiajastu)
1930-ndate lõpus valmistus maailm sõjaks (N.Liit, Saksa riik, Itaalia; Jaapan ja USA
finantsringkonnad). 1935.a. alates taastas sõjaväe ka Saksa riik, kes nägi ette taastatud
Saksa riigi kaitsmist ja kõigi saksa elanikkonnaga alade liitmist emamaaga.