Ma kukkusin hoopiski tugeva maapinna peale. Mu jalg sai väga haiget. Ma ei vajunud sealt läbi. Ma olin imestunud. "See pidi ju soo olema!!" ütlesin imestunult. Istusin veidi maas ja siis ronisin igaks juhuks liaanide otsa tagasi. Ma ju ei teadnud seda maad ja kas siin on siis või mitte. *** Kui olin jõudnud rusudele päris lähedale, et kuulsin, kuidas töömehed rahmisid, hõikusid ja keevitasid nägin enda poole roomamas suurt boamadu, mis oli oma kolm ja pool meetrit pikk ja maailmatu paks, nagu oleks keskmise palgi alla kugistanud. Ma olin väga hirmul ja ma ei osanud midagi teha. Madu roomas järjest minu poole vilksatades pead tõstes keelt. Ma olin loodussaadetest kuulnud ja näinud, et boa on oma suuruselt väga väle madu. "Tema eest putku pistes ei jõua ma kuhugile! Ta on selleks liiga väle. Aga äkki kuulevad töömehed mind?..." mõtlesin endamisi. "Appi! Appi! Boamadu tahab mind rünnata, appi, appi, tulge ruttu appi!!!" karjusin täiest kõrist. Kovitamine??
See oli paari tunni eest.» Mul oli nii paha, et ma ei saanud paigal istuda. Pidin midagi näpu vahel tegema, võtsin seepärast laualt nõela 270 ja hakkasin niiti nõelasilma ajama. Mu käed aga värisesid ja ma ei saanud sellega kuidagi hakkama. Kui naine enam edasi ei rääkinud, vaatasin üles: ta silmitses mind õige veidralt ja naeratas natuke. Panin nõela ja niidi ära ja tegin, nagu oleksin väga huvitatud -- ja seda ma olingi. Ütlesin: «Kolmsada dollarit on maailmatu hulk raha. Tahaksin, et mu ema selle saaks. Kas te mees veel täna saarele läheb?» «Oo jah. Ta läks linna teise mehega, kellest ma rääkisin; nad katsuvad paadi saada ja teise püssi laenata. Pärast keskööd nad lähevad.» «Kas poleks parem oodata hommikuni? Nad näeksid siis paremini.» «Seda küll, aga neeger näeks ka paremini! Pärast keskööd ta arvatavasti magab; nad võivad läbi metsa hiilida ja leiavad pimedas ennemini ta laagritule, kui tal tuli on.»
annaabi.ee 
