Filosoofia materjale
katsetatakse, jõuab see veel ainult epigonaalsetesse renessassidesse ja nende teisenditesse.
Lõpp täieliku lõpetusena on koondumine äärmistesse võimalikkustesse. Mida filosoofia oma
ajaloo käigus paiguti ja ja ka siis ainult puudulikult on taotlenud kujutada oleva kunatise
regioonide (loodus, ajalugu, õigus, kunst)ontoloogiaid , selle võtavad teadused nüüd oma
ülesandena. Filosoofia lõpp tähendab õhtumaises= euroopalikus mõtlemises aluse saanud
maailmatsivilisatsiooni algust.
Kogu filosoofia mõtlemine, mis sõnaselgelt või mitte sõnaselgelt järgib kutset asja enda
juurde, on oma teekonnal koos oma meetoditega juba valendiku vabadusse sisse lastud. Ometi
ei tea filosoofia midagi. Filosoofia kõneleb üll mõistuse valgusest, aga ei pane tähele olemise
valendikku. Mõtlemise ülesanne oleks siis maha jätta senine mõtlemine mõtlemise asja
määratlemisel. Koos mõtlemise muutumisega muutub mõtlemise keel. [Heideggerist jääb