Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
vaadet kaudselt ja just kaudsus ja sümboolsus võib novellis saavutada oma suurima võlu.
Samuti rõhutas ta jutustaja tähtsust, esitus peab köitma, novell kui anekdoot.
- L. Tieck sõna novell ei tohi samastada juhtumuse, loo, jutustuse ega anekdoodiga. Kõige
tähtsamaks pidas ta pöördepunkti, mis tema sõnul eristab novelli teistest proosazanritest.
- F. T. Vischer- võrdles novelli romaani, anekdoodi ja idülliga. Novell annab tema sõnul
maailmatervikust vaid väljalõike (romaan annab hõlmava ettekujutuse), ei näita isiksuse
täielikku arengut nagu romaan, vaid ühe momendi inimese elust ning novell põhineb sageli
traagilisel, mitte koomilisel nagu anekdoot.
- P. Heyse rajas pistrikuteooria (Falkentheorie), mille järgi peab igas novellis olema pistrik,
st juhtmotiiv. Samuti pidas ta oluliseks tegevuse ühtsust, situatsiooni teravust, tegelaste puhul
on tegemist valmis karakteritega.
- P
annaabi.ee 
