Kirjandusteooria
raamidesse, isegi etteantud teksti võime sisse panna mõttelise iroonia. Juriidiline,
matemaatiline keel püüab võimalikult vähe ruumi jätta mänglevaks kasutuseks ja
vaidlustuseks, kuna need jõud on alati vastastikkuses seoses, ei saa neid siiski päris ära
kaotada. Nt seadustel on alati ,,suurem" sisu kui pealtnäha, seega täielik monologiseerimine ei
ole võimalik.
Kristeva lähenemine Bahtinile on mõnevõrra erinev. Tekstid ühilduvad ühtsesse
kultuuritekstide võrgustikku, kõik maailmatekstid on omavahel ühendatud. Väidab, et ongi
ainult intertekstuaalsus ja omavahelised seosed. Tema jaoks on tekst pigem stiihia, maailma
muutev jõud mida ei ole võimalik ära tarbida. Kuid Kristeva jaoks kaovad ära kultuurilised
momendid kuidas teksti kasutatakse.
Intertekstuaalsus kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele, ühe teksti(osa)
sisaldumine teises; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega
kaasneb nende tähenduse muutmine
annaabi.ee 
