Eesti maausk
Maausk on Eesti põlisrahva ainus oma usk. Seda pole keegi loonud, vaid see on
tekkinud ja muutunud põlvkondade jooksul. Maausk on vanade eestlaste
maailmatunnetus, pärimus ja elulaad.
Maausk on peamiselt looduskeskne, seetõttu on eestlane üsna skeptiline vaimsete
õpetuste suhtes. Järgiti mitmeid muistseid kombeid ja talitusi, näiteks käidi hiiel
ohverdamas, peeti hingedepäeva mälestades lahkunud esivanemaid ja tehti suvisel
pööripäeval jaanituld.
Maarahva lugu maailmatekkest on erinev kõigist teistest. Meie hõimlaste vanad
lood räägivad, et alguses oli lind. Tema munadest koorus maa ja ilm. See kasvas
kuni kõik maailm sai hingelisi täis. Hing on tähtedel, kuul, tulel, maal ja üldse kõigel,
mis olemas on. See avaldub haldja, jumala või lihtsalt hingena. Tähtsaim jumal on
Maaema, kes on kõige elava ema. Olulised on ka Tule-, Vee- ja Ilmaemad. Taara,
keda paiguti erinevalt nimetatakse, on kehatu kõikeläbiv vägi, mis täidab inimesi ja
annaabi.ee 
